Pilt1. Ajussise rõhu tõus. Hullulehmatõbi.
Peaaju üldsümptomid tekivad laialdasel peaajukoore haigestumisel kõrgenenud intrakraniaalse rõhu, intoksikatsiooni või infiltratsiooni tagajärjel. Peaaju üldhaigused kulgevad teadvushäirete, ärritusnähtude, krambihoogude, ataksia, oksendamise, hingamis-ja pulsirütmi muutustega ja sageli peaajunärvide häiretega. Peaajukelmete (meninges) haigestumisel tabanud ka juuresolev ajusubstants. Haiguse kolde leidmine peaajust on põllumajandusloomadel väga raske.
Üldine pildimaterjal vaata siia!
Üldine ülevaade närvisüsteemi haigustest
Kliinilised tunnused suurenenud ajusisese rõhu tõttu
Loom on uimane, loid, tundub totter. Ta seisab endamisi tühja pilguga, pea allpool või toetab seda kuhugi vastu. Silmad on poolkinni. Iseloomulikuks võib lugeda ka norutavat olekut ning söödamass ripub suunurgast välja. Kõnnak on loid ja lohisev. Lõpuks pikaliheites tekib opistotoonus, valule reageerimine väheneb. Võib areneda ringliikumine, parees ja koordinatsioonihäired.
Tserebraalsündroom: tõrges käitumine, ümbruskonnast” väljalülitumine”, nägemine kahjustub, “automaatne “söömine, joomine, robotitaoline kõnnak. Pea kõigutamine seismisel üles-alla, külgedele.
Väikeaju sündroom: jäsemete laiali hoidmine, kõnnak koordineerimatu ja düsmeetriline, sundliikumine või seismine ühes asendis. Pareesid või paralüüs, krambid, nüstagmus, kaldumine või kukkumine kogu aeg ühele poole.
Ajubaasi sündroom: alalõua paralüüs, mis tingib lõdva lõualuu koos keele liikuvusega või ilma. Sööda ja joogi seedimine, mälumine ja neelamine muutunud.
Ajunärvide sündroom: muutused toimuvad neis piirkondades mida peaajunärvidest alguse saanud närvikiud innerveerivad.
I haistmisnärv- haistmise kadu
II ajunärv e. nägemisnärv- pupillirefleksi kadu, pimedaksjäämine pupilli laienemise ja kangestusega. Sõrmedega silma ees liigutades, silmalaug ei sulgu. Loomad komistavad käies.
III ajunärv e. silmaliigutajanärv- ptoos (ülalau allavajumine), müdriaas (pupilli laienemine), strabismus (kõõrdsilmsus) küljele ja alla.
IV ajunärv e. plokinärv- kõõrdsilmsus
V ajunärv e. kolmiknärv n. trigeminus. Suu, nina, sõõrmete limakesta innerveerimise häired. Mälumislihaste paralüüs ja atroofia. Loom ei saa aevastada, silmalauge sulgeda, alalõug ripub alla. Ühepoolsel halvatusel lõtvus ühel näopoolel.
VI ajunärv e. pöörajanärv- kõõrdsilmsus sissepoole, eksoftalmia
VII ajunärv e. näonärv- kõrvade, näolihaste paralüüs, mokkade paralüüs, ülemise silmalau allavajumine.
VIII ajunärv e. tasakaalu- kuulmisnärv- kuulmise kadu, n.vestibularis
halvatuse korral pea pööramine haigele poole või rull- liikumine. Nüstagmus.
IX peaajunärv- keele- kurgunärv- kurgu paralüüs, neelamistaksitus, süljevool, regurgitatsioon, niisked hingamisräginad
X peaajunärv e. Uitnärv e. vagusnärv- köharefleksi puudumine, kõrivilistus, mälumisehäired, tümpaaniad, seedeelundite häired.
XI peaajunärv e. lisanärv- kaela ja õlapiirkonna lihaste paralüüs ja atroofia
XII peaajunärv e. keelealune närv -keele halvatus.
Üldine pildimaterjal vaata siia!
Üldine ülevaade närvisüsteemi haigustest
Kliinilised tunnused suurenenud ajusisese rõhu tõttu
Loom on uimane, loid, tundub totter. Ta seisab endamisi tühja pilguga, pea allpool või toetab seda kuhugi vastu. Silmad on poolkinni. Iseloomulikuks võib lugeda ka norutavat olekut ning söödamass ripub suunurgast välja. Kõnnak on loid ja lohisev. Lõpuks pikaliheites tekib opistotoonus, valule reageerimine väheneb. Võib areneda ringliikumine, parees ja koordinatsioonihäired.
Tserebraalsündroom: tõrges käitumine, ümbruskonnast” väljalülitumine”, nägemine kahjustub, “automaatne “söömine, joomine, robotitaoline kõnnak. Pea kõigutamine seismisel üles-alla, külgedele.
Väikeaju sündroom: jäsemete laiali hoidmine, kõnnak koordineerimatu ja düsmeetriline, sundliikumine või seismine ühes asendis. Pareesid või paralüüs, krambid, nüstagmus, kaldumine või kukkumine kogu aeg ühele poole.
Ajubaasi sündroom: alalõua paralüüs, mis tingib lõdva lõualuu koos keele liikuvusega või ilma. Sööda ja joogi seedimine, mälumine ja neelamine muutunud.
Ajunärvide sündroom: muutused toimuvad neis piirkondades mida peaajunärvidest alguse saanud närvikiud innerveerivad.
I haistmisnärv- haistmise kadu
II ajunärv e. nägemisnärv- pupillirefleksi kadu, pimedaksjäämine pupilli laienemise ja kangestusega. Sõrmedega silma ees liigutades, silmalaug ei sulgu. Loomad komistavad käies.
III ajunärv e. silmaliigutajanärv- ptoos (ülalau allavajumine), müdriaas (pupilli laienemine), strabismus (kõõrdsilmsus) küljele ja alla.
IV ajunärv e. plokinärv- kõõrdsilmsus
V ajunärv e. kolmiknärv n. trigeminus. Suu, nina, sõõrmete limakesta innerveerimise häired. Mälumislihaste paralüüs ja atroofia. Loom ei saa aevastada, silmalauge sulgeda, alalõug ripub alla. Ühepoolsel halvatusel lõtvus ühel näopoolel.
VI ajunärv e. pöörajanärv- kõõrdsilmsus sissepoole, eksoftalmia
VII ajunärv e. näonärv- kõrvade, näolihaste paralüüs, mokkade paralüüs, ülemise silmalau allavajumine.
VIII ajunärv e. tasakaalu- kuulmisnärv- kuulmise kadu, n.vestibularis
halvatuse korral pea pööramine haigele poole või rull- liikumine. Nüstagmus.
IX peaajunärv- keele- kurgunärv- kurgu paralüüs, neelamistaksitus, süljevool, regurgitatsioon, niisked hingamisräginad
X peaajunärv e. Uitnärv e. vagusnärv- köharefleksi puudumine, kõrivilistus, mälumisehäired, tümpaaniad, seedeelundite häired.
XI peaajunärv e. lisanärv- kaela ja õlapiirkonna lihaste paralüüs ja atroofia
XII peaajunärv e. keelealune närv -keele halvatus.
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.