Peaaju haigused
Pilt 2. Lehma peaaju.
Entsefaliidi ehk ajupõletiku korral tekivad põletikulised muutused närvikoes või primaarselt soonte seinas.
Entsefaliiti põhjustavad peamiselt erinevad infektsioonhaigused. Eesti situatsioonis tuleb arvestada listerioosi, entsefalomüeliidiga kulgevate viirushaiguste, marutaudi ja ebamarutaudiga. Tromboemboolset meningoentsefaliiti (TEME) põhjustab Histophilus somni.
Haigustekitajate sattumine ajusse toimub erinevaid teid pidi. Lõpptulemuseks on ajurakkude e. neuronite kahjustus. Vere-aju barjäär muutub haigustekitajatele läbilaskvaks peale ajuveresoonte epiteeli kahjustumist. Entsefaliit kulgeb alati palavikuga. Loomadel tekivad teadvushäired, nad võivad olla ebaloomulikult kergesti ärrituvad ning igasugune normaalne stimulatsioon kutsub esile eülierutuvusreaktsiooni(näiteks marutaudi korral). Tüüpiliseks tunnuseks on depressioon ja pea surumine vastu seina. Loomal tekivad krambihood, millega kaasneb nüstagmus ja tugev süljevool. Lihaste kramp areneb tihti näolihastel, kuid ka jalgadel. Mõningatel juhtudel on tegemist närvifunktsioonide kadumisega. KLiinilisel uurimisel on leitavad erineva astmega pareesid, spastilised halvatused jäsemetel, looma ringliikumine, ataksia ja pea kõigutamine. Diagnoosi saamiseks uuritakse ajuvedelikku või võetakse lahangumaterjalist proovid bakterioloogiliseks ja histoloogiliseks uuringuks. Äge ajuturse areneb lisaks entsefaliidile ka soola, arseeni või rotenooni mürgistuste, A-hüpovitaminoosi, hüpoglükeemia, entsefalomalaatsia ja meningiidi korral. Palavik on entsefaliidi tunnus, kuid puudub näiteks marutaudi korral. Mürgistused ja hüpoglükeemia kulgevad palavikuta.
Entsefalomalaatsia on ajukoe degeneratiivne haigestumine e. ajupehmenemine. Ajukoe demüelinatsioon ja nekroos toimub eeskätt aju hallolluses. Polüentsefalomalaatsia korral on tabandunuf nii aju valge kui ka hallollus. Entsefalomalaatsiat kutsuvad esile veres liigkõrge ammoniaagi kontsentratsioon (üle maksa töövõime), B1 vitamiini puudus ehk tserebrokortikaalne nekroos, mitmed organismi sattunud toksiinid. Hullulehmatõbi ehk veiste spongiformne entsefalomalaatsia on ülemaailmselt levinud veiste haigus. Haigustunnusteks on loidus, uimasus, liikumishäired, pea surumine. Loomadel tekivad krambihood, opistotoonus ja nüstagmus.
Meningiit on ajukelmete põletik, mis tekib tavaliselt tüsistusena infektsioonhaiguse järel. Tavaliselt on tegemist bakteriaalse infektsiooniga, mis kulgeb palaviku, naha hüperaesteesia ja lihaste jäikusega. Bakteriaalne meningiit on hematogeense päritoluga, kus kolilaadsed bakterid, streptokokid,listeeriad ja pastorellad vastsündinutel satuvad ajukutte. Histophilus somni veistel põhjustab septitseemilis- tromboosset meningoentsefaliiti. Äge meningiit tekib äkki koos palaviku, närvinähtude ja tokseemiaga. Loomal tekib opistotoonus, spastilised krambid kaela piirkonnas ja hüperaesteesia. Välja arenevad jäik kõnnak ja lihaste krambid.
Palun külasta Müncheni Ludwig-Maximillian ülikooli sisehaiguste õppe kodulehte ja vaata närvisüsteemihaiguste (Erkrankungen des ZNS und der Sinnesorgane) videolõike ja pildimaterjali. Vajuta siia!
Alljärgnev videolõik tutvustab aju osasid.
Entsefaliiti põhjustavad peamiselt erinevad infektsioonhaigused. Eesti situatsioonis tuleb arvestada listerioosi, entsefalomüeliidiga kulgevate viirushaiguste, marutaudi ja ebamarutaudiga. Tromboemboolset meningoentsefaliiti (TEME) põhjustab Histophilus somni.
Haigustekitajate sattumine ajusse toimub erinevaid teid pidi. Lõpptulemuseks on ajurakkude e. neuronite kahjustus. Vere-aju barjäär muutub haigustekitajatele läbilaskvaks peale ajuveresoonte epiteeli kahjustumist. Entsefaliit kulgeb alati palavikuga. Loomadel tekivad teadvushäired, nad võivad olla ebaloomulikult kergesti ärrituvad ning igasugune normaalne stimulatsioon kutsub esile eülierutuvusreaktsiooni(näiteks marutaudi korral). Tüüpiliseks tunnuseks on depressioon ja pea surumine vastu seina. Loomal tekivad krambihood, millega kaasneb nüstagmus ja tugev süljevool. Lihaste kramp areneb tihti näolihastel, kuid ka jalgadel. Mõningatel juhtudel on tegemist närvifunktsioonide kadumisega. KLiinilisel uurimisel on leitavad erineva astmega pareesid, spastilised halvatused jäsemetel, looma ringliikumine, ataksia ja pea kõigutamine. Diagnoosi saamiseks uuritakse ajuvedelikku või võetakse lahangumaterjalist proovid bakterioloogiliseks ja histoloogiliseks uuringuks. Äge ajuturse areneb lisaks entsefaliidile ka soola, arseeni või rotenooni mürgistuste, A-hüpovitaminoosi, hüpoglükeemia, entsefalomalaatsia ja meningiidi korral. Palavik on entsefaliidi tunnus, kuid puudub näiteks marutaudi korral. Mürgistused ja hüpoglükeemia kulgevad palavikuta.
Entsefalomalaatsia on ajukoe degeneratiivne haigestumine e. ajupehmenemine. Ajukoe demüelinatsioon ja nekroos toimub eeskätt aju hallolluses. Polüentsefalomalaatsia korral on tabandunuf nii aju valge kui ka hallollus. Entsefalomalaatsiat kutsuvad esile veres liigkõrge ammoniaagi kontsentratsioon (üle maksa töövõime), B1 vitamiini puudus ehk tserebrokortikaalne nekroos, mitmed organismi sattunud toksiinid. Hullulehmatõbi ehk veiste spongiformne entsefalomalaatsia on ülemaailmselt levinud veiste haigus. Haigustunnusteks on loidus, uimasus, liikumishäired, pea surumine. Loomadel tekivad krambihood, opistotoonus ja nüstagmus.
Meningiit on ajukelmete põletik, mis tekib tavaliselt tüsistusena infektsioonhaiguse järel. Tavaliselt on tegemist bakteriaalse infektsiooniga, mis kulgeb palaviku, naha hüperaesteesia ja lihaste jäikusega. Bakteriaalne meningiit on hematogeense päritoluga, kus kolilaadsed bakterid, streptokokid,listeeriad ja pastorellad vastsündinutel satuvad ajukutte. Histophilus somni veistel põhjustab septitseemilis- tromboosset meningoentsefaliiti. Äge meningiit tekib äkki koos palaviku, närvinähtude ja tokseemiaga. Loomal tekib opistotoonus, spastilised krambid kaela piirkonnas ja hüperaesteesia. Välja arenevad jäik kõnnak ja lihaste krambid.
Palun külasta Müncheni Ludwig-Maximillian ülikooli sisehaiguste õppe kodulehte ja vaata närvisüsteemihaiguste (Erkrankungen des ZNS und der Sinnesorgane) videolõike ja pildimaterjali. Vajuta siia!
Alljärgnev videolõik tutvustab aju osasid.
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.